Kõmuajakirjandus avaldab sageli lugusid "pööraste euroametnike" plaanidest standardida kondoomide ja naisteriiete suurused ning keelustada kõverad banaanid.
2002. aastal kuulutas Briti ajaleht Daily Express, et uus ELi seadus paisutab Briti naiste mõõdud hiiglaslikeks.Väidetavalt oli EL teinud ettepaneku luua standard, mille kohaselt naisteriiete suurused
esitatakse tollide asemel sentimeetrites. EL ei ole aga kunagi sellist ettepanekut teinud. Euroopa standardid põhinevad vabatahtlikel kokkulepetel erinevate riiklike organite vahel, ning Euroopa Liit nende loomist ei mõjuta.
See on ainult üks näide nn. euromüütidest ehk meedia levitatavatest valedest või moonutatud lugudest ELi kohta. Kui osa lugudest põhineb valesti tõlgendatud või liialdatud faktidel, siis muu on lihtsalt välja mõeldud. Ühe näitena võib tuua ajalehes The Sun avaldatud loo väidetavast ELi plaanist nimetada Indiast pärit suupiste "Bombay mix" ümber "Mumbai mixiks", kuna see olevat poliitiliselt korrektsem. Loo mõtles välja ühe uudisteagentuuri toimetaja, kes arvas selle olevat "hea nali kõmuajalehtedele".
Euromüüte tekitatakse kõige enam Briti kollases ajakirjanduses. Muude väljamõeldiste hulka kuuluvad näiteks kondoomide suuruse ühtlustamine, millega nii nagu ka rõivasuuruste standardimisega, EL ei tegele, ja "üleliia kõverate" banaanide keelustamine. Viimases loos on vähemalt natuke tõde: banaanid peavad olema väärmoodustisteta või ebatavaliste kõverusteta, kui neid soovitakse müüa ekstraklassi banaanidena. EL ei ole aga kunagi üritanud keelustada "liiga kõveraid" banaane. On oluline meeles pidada, et toodetele soovivad standardeid just tööstus ja tarbijad, mitte Brüsselis istuvad "pöörased euroametnikud".
Briti ajakirjanikud ei ole ainsad, kellel on väga elav kujutlusvõime. Järjekordne euromüüt sündis kui Taani nädalaleht Søndagsavisen teatas, et euroametnikele hüvitatakse Viagra tabletid
. Ajaleht unustas aga mainida, et ELi ametnike tervisekindlustus katab Viagraga seotud kulud üksnes siis, kui tegu on tõsisest haigusest, näiteks vähist põhjustatud impotentsusega. Praegu hüvitatakse selle rohuga seotud kulud tuhandetest ELi ametnikest vaid umbes kümnele.
Kuigi need lood on naljakad lugeda, ei ole nad siiski päris ohutud. Interneti ja muu meedia vahendusel levivad nad kiiresti ning hakkavad elama oma elu osana avalikust arvamusest. Nii kujundavad nad inimestes ettekujutuse EList kui kõigesse sekkuvast kontrollorganist.
Faktid õigeks!
Arutelufoorum: Milline peaks olema Euroopa Liit?
