1957. aastal Euroopa Liidule aluse pannud inimesed oli tõelised visionäärid. Kuid isegi nemad ei oleks suutnud ette näha, missugune on Euroopa ja maailm 50 aastat hiljem. Sama keeruline on öelda, mis seisab ees järgmise 50 aasta jooksul. Meile on siiski teada mõned suured väljakutsed, millega meil tuleb tegeleda.
Silmitsi globaliseerumisega
ELi ülesanne on parandada eurooplaste heaolu globaliseeruvas maailmas. See tähendab eelkõige töökohtade loomist ja majanduskasvu tagamist ning konkurentsivõime edendamist, samuti sotsiaalabi parandamist. Nimetatu saavutamisel on ELi investeeringud kõrgtehnoloogiasse ja teadusuuringutesse äärmiselt olulised. Globaliseerumises nähti kunagi moodust, mille puhul saavad ülemaailmsest majandus- ja finantsintegratsioonist kasu nii rikkad kui ka vaesed riigid. Nüüd ilmneb, et sellega kaasnevad võitjad ja kaotajad. EL kogeb igast ilmakaarest lähtuvat sisserändealast survet. Sisepiiride puudumisel peavad välispiiridel kehtima ühised eeskirjad. Aja jooksul peab EL võtma kasutusele sisserändepoliitika, mis arvestab elanikkonna vananemise ja võimaliku tööjõupuudusega ELis.
Ülemaailmne soojenemine
ELi valitsused ja kodanikud peavad kasvuhoonegaaside emissiooniga seotud ülemaailmset soojenemist suureks keskkonnaohuks, kuna temperatuur tõuseb kõikjal maailmas. EL on suunanud oma jõupingutused muutusi esile kutsuvale rahvusvahelisele tegevusele. EL võtab meetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 2012. aastaks vastavalt Kyoto protokolli nõuetele. Seejärel on EL valmis ülemaailmses koostöös emissiooni veelgi vähendama. Osalise lahenduse annab energia tõhusam kasutamine ning tootmise suurem osakaal vähesaastavate taastuvate ELi allikate arvel. EL vajab ka rohkem puhast energiat usaldusväärsetest allikatest väljaspool ELi, kuna tema enda nafta- ja gaasivarud on vähenenud. Väljakutsetega toime tulemiseks edendab EL päikese, tuule ja bioloogilise päritoluga taastuvenergia kasutamist. Eesmärk on rahuldada kasvavat energiavajadust ning saavutada 2020. aastaks energia tõhusama tarbimise abil kuni 20%-ne energiasääst. Väljastpoolt ELi pärinevate energiatarnete tagamiseks (eriti seoses gaasiga) soovib Euroopa Liit sõlmida pikaajalisi tarnealaseid suhteid rikkalikke energiavarusid omavate riikidega (Venemaa).
Euroopa maailmas
Kus on ELi laienemise piir? Tulevaste laienemiste mõju teeb mõnedele eurooplastele muret. EL peab määrama kindlaks oma ulatuse. Sellesse protsessi kaasatakse kodanikud ning lahenduse saavutamisel otsitakse konsensust. Mida suurem EL on, seda rohkem on tal kohustusi. Tänu viimase 50 aasta jooksul loodud ühtsusele on sõja puhkemine ELi liikmesriikide vahel mõeldamatu. Pidevalt muutuvas keerulises ja ebastabiilses maailmas on ELi kohus edendada rahu ja stabiilsust väljaspool oma piire. Selleks on ta järjest aktiivsem konfliktide ärahoidmisel ja rahuvalves, maailmakaubandust reguleerivate paremate ja ausamate eeskirjade koostamise suunamisel, ning täites oma rolli humanitaar- ja arenguabi andmisel, kus see vajalikuks osutub.
Demokraatia ja osaluse suurendamine
Järgmise 50 aasta väljakutsetega toimetulemiseks vajab EL paremaid õiguslikke ja halduslikke vahendeid. Neid ei ole praegu käepärast. Esimene sellesuunaline katse luhtus, kui prantsuse ja hollandi hääletajad lükkasid põhiseaduse eelnõu 2005. aastal tagasi. EL juhid nägid hääletuse läbikukkumise ühe põhjusena seda, et ELi kodanikud on enda arvates EList vähe informeeritud ning otsuste tegemisest kõrvale jäetud. Seetõttu kutsuti ellu mitmeid algatusi eesmärgiga tuua Euroopa Liit kodanikele lähemale ning anda neile rohkem sõnaõigust poliitika küsimustes. Algatuste hulgas on ka järgnevatel aastatel vajalikuks osutuvad institutsioonilised reformid, mis peavad tagama ELi tõhusa toimimise 21. sajandil.
