Lissaboni leping viib Euroopa 21. sajandisse

ELi 27 liikmesriigi riigijuhid väljendavad uuele ELi lepingule alla kirjutades oma tahet viia Euroopa 21. sajandisse. Kauaoodatud allkirjastamistseremoonia toimus 13. detsembril kaunis Jeromino kloostris Lissabonis.

Oma potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks tuleb Euroopa Liidul ajaga kaasas käia ja teha ümberkorraldusi. Just see ongi uue lepingu eesmärk. Mida tähendab see aga tegelikkuses? Kes saab sellest kasu ja kuidas?

Uue lepinguga kaasneb:

• rohkem demokraatiat ning suurem avatus– miljon inimest eri liikmesriikidest võivad kutsuda komisjoni üles esitama uue õigusakti ettepanek (kodanikualgatus). Uus kontrollmehhanism võimaldab tagada ELi sekkumise üksnes juhul, kui ELi tasandil on tegevus tõhusam kui riiklikul tasandil.
• suurem tõhusus– alates 2014. aastast põhineb otsustamismenetlus topeltenamusel (see tähendab, et otsust peab toetama 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% ELi elanikest). ELil on võimalik tegutseda kiiremini avalikku korda, ning piiriülest kuritegevust puudutavates küsimustes.
• rohkem õigusi– hiljuti allkirjastatud põhiõiguste hartaga, mis omab nüüd samasugust õiguslikku staatust kui ELi asutamislepingud, kaitstakse meie põhilisi inimõigusi.  
• suurem rahvusvaheline mõju– ELile antakse juriidilise isiku staatus, mis suurendab tema kaalukust läbirääkimistel ning muudab ta tegevuse maailmaareenil tõhusamaks.Uus Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht suurendab ELi välistegevuse mõju ja ühtsust.

Euroopa liidrid on jõudnud kokkuleppele. Nüüd peavad riiklikud ametivõimud otsustama, kuidas leping ratifitseeritakse, kas korraldatakse rahvahääletus või peavad oma heakskiidu andma rahvaesindajad. Mõlemal juhul loodetakse, et uus leping jõustub enne juunis 2009 toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.

Tee Lissaboni lepinguni