|
|
Ühisturust kodanike Euroopaks
|
02/01/08
1. jaanuaril 1958 jõustunud Rooma lepinguga pandi alus nüüdisaegsele Euroopa Liidule.Algselt peamiselt majanduslikust organisatsioonist on saanud projekt, mille eesmärk on tagada kõrgetasemeline sotsiaalkaitse oma kodanikele.
Sõjajärgses Euroopas oli põhieesmärgiks tagada Euroopa majanduslik jõukus ühisturu abil. Elatustaseme tõustes hakkas EL üha suuremat tähelepanu pöörama sotsiaalsete õiguste parandamisele ning demokraatia, inimõiguste ja kodanikuühiskonna edendamisele ja diskrimineerimise vastu võitlemisele.
Olulised saavutused kõnealustes valdkondades on muuhulgas:
-
soolise võrdõiguslikkuse
   alased õigusaktid, mis käsitlevad nii juurdepääsu tööturule, koolitus- ja karjäärivõimalusi ning töötingimusi kui ka võrdset tasustamist, sotsiaalhüvitisi ja õigust saada lapsehoolduspuhkust;
-
ELi asutuste läbipaistvust suurendavad eeskirjad, mis käsitlevad näiteks juurdepääsu dokumentidele ning suuremat avatust seoses ELi kulutustega;
-
Euroopa ombudsman – sõltumatu organ, kes uurib Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste haldusomavoli kohta esitatud kaebusi;
-
Euroopa põhiõiguste harta , mis kinnitab ELi aluspõhimõteteks olevate inimõiguste ja põhivabaduste austamist;
-
Euroopa teabevahetusalgatused , mille eesmärk on kaasata eurooplased ELi õigusloomeprotsessi arutelu ja avalike konsultatsioonide abil.
EL käib ajaga kaasas, töötades välja üha ulatuslikumaid õigusi. Tema tänaste prioriteetide hulka kuuluvad keskkonna jätkusuutlikkus, tarbija- ja andmekaitse .
|
|
